Liigid (lind):Mustkael-kraana (Grus nigricollis)
Ajakiri:Ökoloogia ja looduskaitse
Abstraktne:
Mustkael-kurgede (Grus nigricollis) elupaigavaliku ja kodupiirkonna üksikasjade ja karjatamisega seotud mõjude tundmaõppimiseks jälgisime 2018. aastast Gansu Yanchiwani riikliku looduskaitseala Danghe märgalal satelliitjälgimisega populatsiooni alaealisi liikmeid. aastani 2020 juuli-augusti jooksul. Samal perioodil viidi läbi ka rahvastiku seiret. Kodune leviala kvantifitseeriti tuuma tiheduse hindamise meetoditega. Seejärel kasutasime Danghe märgala erinevate elupaigatüüpide tuvastamiseks kaugseire piltide tõlgendamist koos masinõppega. Manly valikusuhteid ja juhuslikku metsamudelit kasutati elupaikade valiku hindamiseks kodupiirkonna ja elupaiga skaalal. Uuritavas piirkonnas rakendati 2019. aastal karjatamise piiramise poliitikat ning mustkael-kurgede reaktsioon viitab järgmisele: a) noorte sookurgede arv tõusis 23-lt 50-le, mis näitab, et karjatamisrežiim mõjutab sookurgede sobivust; b) kehtiv karjatamisrežiim ei mõjuta kodupiirkonna alasid ja elupaigatüüpide valikut, küll aga mõjutab see kraana ruumikasutust, kuna kodupiirkonna keskmine kattuvusindeks oli 1,39% ± 3,47% ja 0,98% ± 4,15%. vastavalt 2018. ja 2020. aastal; c) üldine ööpäevase liikumiskauguse suurenemise trend ja hetkekiirus viitavad noorte kraanade liikumisvõime suurenemisele ja häiritud kraanade osakaalu suurenemisele; d) Inimlikud häirivad tegurid mõjutavad elupaikade valikut vähe ning majad ja teed ei mõjuta kraanasid praegu. Soorad valisid järved, kuid võrreldes kodu- ja kasvukohavalikut ei saa mainimata jätta ka soo-, jõe- ja mäeahelikku. Seetõttu usume, et karjatamispiirangu poliitika jätkamine aitab vähendada kodude levialade kattumist ja sellest tulenevalt ka liigisisest konkurentsi ning suurendab noorte sookurgede liikumisturvalisust ja lõppkokkuvõttes asurkonna sobivust. Lisaks on oluline veevarude majandamine ning teede ja hoonete olemasoleva jaotuse säilitamine märgaladel.
VÄLJAANNE SAADAVAL:
https://doi.org/10.1016/j.gecco.2022.e02011
