Liigid (lind):Hiina haigrud (Egretta eulophotata)
Ajakiri:Lindude uurimine
Abstraktne:
Rändlindude nõuete tundmine on haavatavate rändliikide kaitseplaanide väljatöötamisel ülioluline. Selle uuringu eesmärk oli määrata täiskasvanud hiina haigrute (Egretta eulophotata) rändeteed, talvitusalad, elupaikade kasutusalad ja suremus. Kuuskümmend täiskasvanud hiina haigrut (31 emast ja 29 isast) Hiinas Daliani osariigis asustamata avamere pesitsussaarel jälgiti GPS-satelliitsaatjate abil. Analüüsiks kasutati 2-tunniste intervallidega 2019. aasta juunist 2020. aasta augustini salvestatud GPS-asukohti. Kokku lõpetas sügis- ja kevadrände vastavalt 44 ja 17 jälgitavat täiskasvanut. Võrreldes sügisrändega näitasid jälgitavad täiskasvanud kevadel mitmekesisemad marsruudid, suurem peatuskohtade arv, aeglasem rändekiirus ja pikem rändeaeg. Tulemused näitasid, et rändlindudel oli kahe rändehooaja jooksul erinev käitumisstrateegia. Kevadrände kestus ja vahemaandumise kestus emastel olid oluliselt pikemad kui isastel. Positiivne korrelatsioon oli kevadise saabumise ja kevadise lahkumise kuupäevade, samuti kevadise saabumise kuupäeva ja vahemaandumise kestuse vahel. See leid viitas sellele, et varakult pesitsusaladele saabunud haigrud lahkusid talvitumisaladelt varakult ja neil oli lühem peatumisaeg. Täiskasvanud linnud eelistasid rände ajal mõõnasid, metsamaad ja vesiviljelustiike. Talvitusperioodil eelistasid täiskasvanud avamere saari, mõõnaalasid ja vesiviljelustiike. Täiskasvanud hiina haigrute ellujäämismäär oli enamiku teiste tavaliste ardeiidiliikidega võrreldes suhteliselt madal. Vesiviljelustiikidest leiti surnud isendeid, mis näitab, et selle haavatava liigi peamine surmapõhjus on inimeste häirimine. Need tulemused tõid esile, kui oluline on lahendada konfliktid haikrute ja inimtekkeliste vesiviljelus märgalade vahel ning kaitsta looduslikel märgaladel asuvaid loodete ja avamere saari rahvusvahelise koostöö kaudu. Meie tulemused aitasid kaasa täiskasvanud hiina haigrute seni teadmata iga-aastastele ruumilisele ja ajalisele rändemustrile, andes seeläbi olulise aluse selle haavatava liigi säilitamiseks.
VÄLJAANNE SAADAVAL:
https://doi.org/10.1016/j.avrs.2022.100055